20. jaanuar 2019
Human 2.0

Suure osa läbipõlemisest põhjustab pikaajaline positiivne stress

Dr. Helena Lass räägib pingetaluvusest ülemaailmasel vaimse tervise päeval “Terevisioonis” 10.10.2017

Kaht liiki stressi  

Stressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid tänapäeval on suurem hulk làbipõlemise juhtudest tingitud just positiivsest stressist.

Positiivse stressi juures tunnevad inimesed end hästi ja nad on ambitsioonikad, on soov midagi saavutada ja kõike teha. Paraku aga ei teata, et ka pikaajaline positiivne stress viib läbipõlemiseni.

Soov tohutult kõike teha, pidev ambitsiooni ja saavutuse laineharjal sõitmine tekitab teatud sõltuvust ja me ei märka õigel ajal pidurdada.  Seesugust saavutust ja pidevat pürgimist soodustavad nii tööandjad kui ühiskond tervikuna. Tulemusena viib pidev emotsionaalne pinge ja aktiveeritus füüsilise keha kurnatuseni.

Läbipõlemise viis astet

Just positiivse stressi kaudu jõuab suurem osa inimestest tänapäeval läbipõlemiseni, kusjuures läbipõlemise viimase astme puhul esineb 86 protsenti kattuvus depressiooniga. See tähendab, et 100-st läbipõlenud inimesest on 86 puhul tuvastatav depressioon ning ollakse jõudnud hoopis üleüldise pidurduseni.

Läbipõlemisel on viis astet, mis tähendab et see ei teki üleöö, vaid on terve protsess, terve kaskaad, mida on võimalik jälgida ja ka selle arenemisesse sekkuda.

Kõik algab olukorrast, kus inimene on pinge all, inimene ärritub kergesti, tekivad konfliktid. Olukorra süvenedes 
ei tule ta enam oma igapäevaste tegevustega toime. Enesekindlus ja keskendumisvõime on langevad.

Et säilitada varasemalt harjumuspärane tegutsemis- ja töövõime, tulevad mängu kompensatoorsed tegevused ehk inimene püüab veel rohkem pingutada ja võtab appi suuremad kogused kohvi või muud ergutid.

Paraku ei oska inimesed positiivse stressi kahjulikku mõju õigeaegselt märgata, sest tundub, et see on hea asi, kuna ühiskonnas on kogu aeg räägitud positiivse stressi headest külgedest.

Haiguste teke

Pikaajalise ehk kroonilise stressi tulemusel, olgu see positiivne või negatiivne, areneb välja nii vaimsetes kui füüsilistes funktsioonides välja haigus. See on seotud neerupealiste kurnatusega, sest stresshormoone toodetakse just seal. Tekib organkahjustus.

Läbipõlemist võib võrrelda hambaaukudega: kui augud on juba väga suured, siis need valutavad ja takistavad söömist. See hetk on juba liiga hilja, et hakata tegelema ennetustööga. Normaalse olukorra taastamiseks on vaja hambaaugud ära parandada ja võimalikult kiiresti omandada teadmised ennetusest.

Vaimse tervise puhul, täpsemalt läbipõlemise korral, tuleb parandamiseks võtta aeg puhkamiseks.

Neerupealiste kahjustus ei taastu mõne päeva ega ka kuuga. Teinekord on vaja 3–4 kuud sellist rahulikumat elutempot hoida, et mitte jätkata neerupealistest stressihormoonide ja adrenaliini välja pumpamist. Eelkõige on vaja muuta harjumust olla pidevalt kiirustunnet loovate emotsioonide mõju all.

Kuidas ennetada?

Inimesed ei saa rakendada neid teadmisi, mida neil pole. Meil ei ole tegelikult koolides vaimse tervise kasvatust, vaid meil on kehaline kasvatus.

Samuti pole ka töökohtades teadlikkust vaimsest tervisest. Nii tööandjad kui töötajad teavad vaimsest tervisest ühtviisi vähe.

Vaimsest tervisest rääkides räägitakse enamasti ikka häiretest, mis on juba sümptomite ja mitte põhjusega tegelemine.

Õigesti vaimsest tervisest rääkides ei peaks rääkima depressioonist ja läbipõlemisest, sest neid pole veel saabunud. Selle asemel tuleks vaadata, kuidas oma vaimseid, sisemaailma funktsioone korras hoida.

Kui tunned huvi kuidas oma vaimset tervist tugevdada, uuri Dr. Helena Lassi Teadliku Muutuse Kunsti kursuste kohta siit.
Ostukorv Toode ostukorvist eemaldatud. Tühista eemaldamine.
  • Ostukorv on tühi. Vali välja sobiv toode ja lisa ostukorvi!
X