18. november 2019
Human 2.0

Pidev enesetäiendamine on populaarne, kuid võib olla seotud ka ohtudega

 

Autor: Ingvar Villido, 18. november 2019

Pidev enesetäiendamine on tänapäeval hästi moes. Inimesed loevad, käivad koolitustel, töötubades, huviringides jne. Paljud lähevad tagasi kooli uut kraadi omandama. Paljud otsivad endale uue hobi. Miks nad seda teevad?

Enesetäiendamine ei ole tänapäeval lihtsalt moes, vaid on osades riikides kujunenud ka kultuslikuks. Enesetäiendamise teemadel on kirjutatud palju raamatuid, korraldatakse erinevaid kursuseid, koolitusi, õpitubasid, huviringe ja retriite.

Mõnikümmend aastat tagasi ei olnud elukestev õppimine veel nii populaarne. Võimaluste hulk tänapäeval on tohutu.  Enamasti inimesed ei kahtle selles, et juurde õppimine on hea, kuigi see võib olla seotud ka ohtudega.

Enesetäiendamine kui vahend vanade asjade summutamiseks

Enesetäiendus tähendab seda, et enda ellu lisatakse midagi – uus mõtlemise viis, uus enesetunne, uus tegevus.

Täiskasvanute õppimise vajadus võib olla tingitud elulistest vajadustest, aga ka igavuse-üksluisuse ületamiseks või siis lihtsast huvist mingi köitva teema vastu. Juurdeõppimist käsitletakse enesetäiendamisena, mis täidab isiku mingit eesmärki.

Kuidas valitakse enesetäiendamise teema? Ma arvan, et sobivuse, usaldusväärsuse, köitvuse, võistluselementide, lihtsuse jms järgi. Vaadates aga sügavamale, võib avastada veel hoopis teisedki põhjused, nagu näiteks valu, väljapääsmatu olukord, frustratsioon, masendus, madal enesehinnang, ebaõnnestumine, hea enesetunde või kindluse puudumine, enesele või teistele millegi tõestamine jms. Ma nimetan neid varjudeks.

Enesetäiendamine kui vahend ümberlülitumiseks

Kas enesetäiendamine tõepoolest lahendab need puudused täielikult ära? Ehk, kas enesetäiendus muudab meid nii, et me peale seda ei puutu enam kunagi kokku enda valude, frustratsiooni, ebaõnnestumise jms?

Tüüpilisi vastuseid on siin vähemalt kolm. Osad arvavad, et muudab, teised mitte ja kolmandad ei ole kindlad.

Lihtne on kontrollida, kas muutus on päriselt toimunud. Esitades endale näiteks sellise küsimuse: kui ma põgusalt meenutan seda “vana asja”, kas see on mul endiselt meeles? Kui tunned, et midagi on veel alles, ei ole see lõplikku lahendust veel leidnud.

Paljud inimesed väldivad vanade valusate teemade meenutamist, kuid see ei tee neid olematuks – põhimõtteliselt võivad nad iga hetk aktiveeruda ehk taas ellu ärgata. Nagu näiteks vanad ületatud harjumused. Muidugi olen ma nõus väitega, et elada on märksa kergem, kui vanade varjude “seemned” ei ole läinud jälle hoogsalt kasvama.

Enesetäiendamine pakub tihti vaid ajutist lahendust, mitte püsivat lahendust

Iseenesest ei ole midagi halba sellest, kui me toome enda ellu üha uusi tegevusi ja asju, mis aitavad meil ümber lülituda palju parematele kogemustele, mille tõttu halvemad vaibuvad. Tänapäeval pakutakse tohutult palju erinevaid võimalusi selleks, et panna meid unustama vana. Ja väga vähe neid, mis pakuvad “vanadest asjadest” täielikku vabanemist.

Vabanedes enda varjudest, ei ole vaja enam kasutada või otsida unustamise võimalusi ega ka tegeleda peitmisega. Tulemusena vabaneb tohutult palju aega ja teisi ressursse, mis olid selleks otstarbeks rakendatud.

Seega, enesetäiendamine on küll täna parim viis saada oma elu rohkem korda, kuid ei ole täielik lahendus.

Ajutiste lahenduste pidev otsimine muutub aastate möödudes üha raskemaks

Noortel ei paista varjud sagedasti välja, sest nad põgenevad nende eest kohe, kui need välja ilmuvad. Nende elu on nii põgenemise- kui ka asendussündmusterikas. Noored on varjude osas väga tundlikud ja võivad nendesse ka hukkuda.

Varjud kasvavad just nii palju, kui neid elus kasutatakse, ja uued konfliktid loovad uusi varje. Varjud tekivad alati, kui leiab aset teadmatus ja oskamatus.Võrreldes noortega jääb vanemaks saades põgenemise võimalusi tahest tahtmata järjest vähemaks, sest elu on loksunud paika ja on jäädud paikseks. Nüüd imbuvad varjud sügavusest halastamatult pinnale ja sekkuvad võimsalt isiku ellu – lahtisaamine on endiselt keeruline või suisa võimatu. Kuid ka selles eas leitakse leevenduseks vahendid.

Elu lõpus aga ei ole enam võimalik kuhugi põgeneda, mineviku taak kerkib täies hiilguses esile ja peab viimase kõne. Nii on toimunud miljardite inimestega tuhandete aastate jooksul.

Harjutus:

Praktiline emotsiooni tuvastamise harjutus:

Kuidas varjude taagast saada leevendust? Ilmselt on see igivana küsimus, millele ma püüan siin kindlas järjekorras vastata. Esmalt tuleb avastada üks väärtuslik fakt, mis on jäänud avastamata, kuigi on koguaeg olnud siinsamas. Fakt on – sina ei ole vari. Kuidas seda fakti tõestada? Läbi endale esitatavate küsimuste ja kogemuslikult leitava vastuse. Ma toon mõne näite, et sa saaksid selle fakti ise leida. Näiteks, kui sa tunned, et hakkad muutuma emotsionaalseks, oled sa sellest teadlik. Kuidas sa saad olla sellest teadlik? Väga lihtsalt, sa märkad emotsiooni tekkimist ja kasvamist. Küsimus, mis tuleb sul nüüd endale esitada on järgmine: kas mina olen see emotsioon, mida ma märkan?

Teine näide, kui sulle tuleb näiteks peale masendus, kas sa tunned seda? Võib olla mitte alati, kuid vahel ikka. Esita küsimus: kas mina olen see, mida ma tunnen? Avasta õige vastus.

Harjutus:

Praktiline mõtte tuvastamise harjutus:

Kolmas näide, inimesed on õpetatud mõtlema ja see on vahel kurnav või ei anna kuidagi asu. Aeglusta teadlikult pisut mõtlemist, ja avasta, et sa saad seda lihtsasti teha.

Lisaks avasta nüüd ka see, et sul on mõtted peas ja sa tead seda. Sina kontrollid neid. Küsimus, mida siin endale esitada on järgmine: kas mina olen see mõte? Või näiteks selline küsimus: mis pidi see on, kas mina tean, et mul on mõtted või mõtted teavad minust (sellest, kes neid aeglustas)?

Neljas näide puudutab füüsilise keha aistinguid. Leia kehast mingi tunne, näiteks lihaspinge jalas või seljas. Esita endale küsimus: kas mina olen see pinge? Või kas pinge teab minu olemasolust (sellest, kes pinge avastas)?

Sellisel viisil avastad lihtsa tõe – sina ei ole need “asjad”, sa oled hoopis nende märkaja ehk teadvustaja ja ka kogeja. Variandid on valikulised. Ka see võib olla uudis.

Taagast vabanemine

Tuues samasse teemasse enda “varjud”, mida keegi ei taha tüüpiliselt kogeda ja nad surutakse hoopis alla, on olukord sama – sa tead, et nad on. Kui allasurumine või tagasihoidmine aga ei õnnestu, toimub väga lühikese ajaga varjuga samastumine ja selle sisu väljendamine. Probleemiks on varju olemasolu ja oskamatus sellest täielikult vabaks saada. 

Varjude eest on võimalik saada ajutine kaitse. Milles see seisneb? Tavaline meetod on ümberlülitumine mingile muule tegevusele. Ebatüüpiline on aga võtta kasutusele enda märkaja ehk teadvustaja ehk tunnistaja identiteet. Selle, mille olemasolu sa avastasid esimest osa läbides. Harjuta end sellega.

Tulemusena, muutud sa ise palju rahulikumaks ning hakkad märkama rohkem varje kui enne. Need kerkivad täiesti iseseisvalt ehk automaatselt. Teine sama tähendusega sõna automatismile on autopiloot.

Niisiis, varjud töötavad autopiloodil ja nende mehhanism sisaldub alateadvuses, millele sul puudub ligipääs. Teades, kuidas alateadvus töötab, on sul võimalus sellele ligi pääseda ja automatismidest jäädavalt vabaneda. Kuidas seda teha, õpetab Teadliku Muutuse Kunst.

Uuri Teadliku Muutuse Kunsti kursuste kohta lähemalt siit!

Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) meetod kuulub Ingvar Villido poolt loodud unikaalsesse isikliku arengu programmi Human 2.0. Programm võimaldab omandada uued põhioskused oma elukvaliteedi iseseisvaks tõstmiseks. Human 2.0 on inimene, kes on õppinud kasutama teadlikkust oma igapäevaelu põhilise juhtiva vahendina, teab oma tegelikku identiteeti, oskab iseseisvalt vabaneda kahjulikest harjumustest, emotsioonidest ja mõtetest, on loov, tegus ja efektiivne.
Alates 2012. aastast on TMK kursused toimunud ka Eestist väljaspool – Brasiilias, Saksamaal, Venemaal, USA-s jt riikides.

Ostukorv Toode ostukorvist eemaldatud. Tühista eemaldamine.
  • Ostukorv on tühi. Vali välja sobiv toode ja lisa ostukorvi!
X