6. märts 2019
Human 2.0

Kertriin Paabo lugu: Minu sisse mahtus 36 kilo pettumust

Tekst: Inga Raitar | Foto: Kristjan Järv

Iga kolmas naine põeb kilpnäärme alatalitust, teatab kuiv statistika.  Haigust peetakse pärilikuks needuseks ja see on ravimatuks kuulutatud. Ometi suutis kolme lapse ema Kertriin (36) aastaga endast välja kihutada nii põlvest põlve nende pere naisi kimbutanud haiguse kui ka oma eluaastate jagu ülekilosid.

“Kuus aastat tagasi läksin suhete pärast Teadliku Muutuse Kunsti õppima,” alustab Setumaa tragi taluperenaine. “Isaga, õdedega ja mehega toimus pidev suhete virvarr. Ingvar Villido ei meeldinud mulle alguses üldse. Pane silmad kinni ja tee mingit tehnikat - mõtlesin esimese hooga, et olen mingisse lollitamisse sattunud. Ei olnud julgust ära ka minna ja tegin kursuse lõpuni, sest suhete seis oli väga halb,” meenutab Kertriin, kuidas ta hakkas emotsioonide vabastamise tehnikaid kasutama. Juba kolme päevaga hakkasid ta elus toimuma kogetavad muutused. Kogu aur läks suhete teemast tehnikatega välja. “Siis otsustasingi, et kuna TMK toimib, teen kõik Villido kursused läbi.” Naine oli mõned aastad varem teinud läbi ka Gordoni perekooli, sest ärritus tihti laste peale ja õhtuti tundis end täiskohaga pereemaks olemisest ülimalt väsinuna. “Vajasin lastest rahu, kuid kuna seda polnud laste järjestikuse  vanuse tõttu võimalik saada, keesin kogu aeg üle,” kirjeldab Kertriin. “Gordoni perekool polnud aga lahendus. See on nagu ahvi end värvima õpetamine - ahvile huulepulka andes, on ahv ikka ahv, kuigi värvib huuled punaseks. Mu ärritus ei kadunud. Ma ei soovinud oma laste peale ärrituda, niisiis jõudsin ja jäin TMK juurde.”

Kolme aastaga +30 kilo

Emotsioone vabastades hakkasid Kertriini peresuhted paranema. “Hiljem mõistsin, et stress, mis kogunes, sest ma ei saanud hakkama oma suhetega, sõi ära mu tervise. Viis aastat pidin tegelema TMK praktikaga, et ma ei süüdistaks enam ennast ega teisi. Oled nagu suure tekikuhja all. Terviseprobleemini jõudmiseks pidin ajama kuhja pealt, et hakata aru saama, milles on probleem.”  

Kõigepealt tuli vabaneda pidevast süütundest. “Mul oli tunne, et olen kõiges pahas oma elus süüdi,” tunnistab lapsepõlves ema kaotanud ja õdede-isaga omapäi jäänud Kertriin.  Ta oli ise tasakaalust väljas, kuid püüdis hoida teisi tasakaalus, joostes pidevalt kellegi logiseva laua alla raamatuid nihutama. “Mu mees vihastas tihti. Mul oli tunne, et pean ta viha rõõmuks pöörama, teda kogu aeg aitama nagu ka isa ja õdesid. Siis ei jäänud mul aega enda jaoks, sest tahtsin olla hea ema, hea tütar, hea naine. See kulmineerus lõpuks oma tervise ülesütlemisega.”

Kolme aasta jooksul tõusis naise kaal 30 kilo. “Paastusin 9 päeva ja kaal ikka tõusis, mida iganes suhu pistsin, kaal tõusis,” meenutab Kertriin. “Arstid soovitasid liikumist ja dieeti. Naersin, et olen kõige enam sporti tegev paks inimene - sõin tervislikult, tegin nädalas neli korda sporti, kuid miski ei andnud tulemust. Lõin käega, ostsin XXL rõivad ja uskusin, et lahendust ei ole.”

Ämma surm aktiveeris haiguse

Läinud aastal jäi Kertriin oma pidurdamatu kaalutõusuga kaasnevate nähtudega voodisse. “Hingeldasin, pea käis ringi, süda puperdas. Tegin vereproovid ja tuligi välja kilpnäärme suur kõrvalekalle normist. Oli juba diagnoosiga haigus, öeldi et nii on ja nii jääbki,” kirjeldab naine. “Veresuhkru proovid olid korrast ära, kolesterool oli korrast ära. Kirjutati 100% soodustusega hormoonid, kuna “ainus lahendus on ravimid”. Südamehäired tekitasid hirmu, juuksed hakkasid välja langema, ka mälu ei olnud, oli täiesti uimane olek, nagu mingi narkouim,” meenutab naine. Ta hakkas arsti ettekirjutatud tugevaid hormoone võtma. Kuu aja möödudes tulemust polnud. Kõik sümptomid jäid alles, lisandusid vaid kõrvalnähud.

Tartus peale Villido üht loengut võttis tragi pereema julguse kokku ja pöördus Ingvari poole, et küsida, mida peaks tegema.  Ingvar ütles, et hormoonid löövad tasakaalust välja vitaalse keha, nii et see enam paika ei lähegi. Kertriin jättis hormoonide võtmise päevapealt järgi. “Sain Ingvarilt ülesande uurida endas toimuvaid protsesse ja saada aru, mis mu haigus tegelikult on,” ütleb tol hetkel juba joogalike praktikatega kokku puutunud naine. “Haigus oli aktiveerunud peale ämma surma päevapealt. Minus kerkisid mälestused oma ema ootamatust surmast. Leinaperiood tõi kuhjaga haigussümptomeid välja, selle järel jäingi voodisse. Seal oli aega hakata enda peale mõtlema. Sain julgust mitte otsida lahendust väljastpoolt, vaid minu sees toimuvast. Ingvar oli juba kuus aastat tagasi mulle rääkinud, et olen tasakaalust väljas ja see oli ka põhjus, miks tema peale esimesel TMK kursusel solvusin. Tasakaalutuse haiguseks on kilpnäärme alatalitust nimetanud ka teised targad. Oli aja küsimus, millal see mul välja lõi. Tasakaalustasin kõiki teisi, olles ise tasakaalust väljas.”

Kilpnääre tootis allaandmist

“Mulle ei andnud rahu, millest tekib mu väsimus,” meenutab Kertriin oma haiguse juurte juurde jõudmist. Kilpnäärmehaigusega kaasneb tohutu väsimus, raskustunne ja stress. “Mu süda puperdas, olid suured tujukõikumised. Võisin röökida ja naerda väikeste vahedega. Lastel oli seda raske vaadata, kui mu tujud kõikusid. Lapsed ei teadnud, kellega neil tegu oli. Mul oli vastik ka endal selline olla. Lamasin voodis, uurisin mõtteid ja emotsioone, millega ärkasin. Märkasin häälestust, millega lähen päeva sisse. Mõtted ütlesid “jälle üks nõme mõttetu päev, ei suuda nii enam” ja emotsioon kinnitas, et see on nii. Nägin, kuidas tahan alla anda. Taipasin, et mõte allaandmisest ongi mu haiguse põhituumaks. Soov lõpetada selline elu ära,” kirjeldab Kertriin oma sisemaailma. Kuna tema soov oli emotsiooniga tugevalt jõustatud, siis pole ime, et keha hakkas alla andma. Kilpnääre ei tootnud muud, kui allaandmist. Haigus oli “omal soovil” elust välja libisemine. Haige kaotab kontakti inimestega, kuna muutub ebameeldivaks, ta ei suuda teha tööd ega tunda millestki naudingut. “Mu mõtete ja tunnete kvaliteet serveeriti ägeneva haiguse näol,” teab Kertriin nüüd.

Ohvrikivi südamel ja üksinduseklomp kurgus

Oma mõtete ja emotsioonide vabastamist oli naine õppinud, kuid mida füüsilise valuga teha? Südames pitsitas, rinnanäärmed olid väga valusad ja kilpnäärme piirkonnas oli lämbuvalt valus tunne, nagu keegi suruks. Ka õhupuudus oli meeletu. Ingvar Villido soovitusel hakkas naine teadlikkusega uurima, millest ta valu koosneb. “Viisin teadlikkuse südame piirkonda ja sain teada, et südamehäire koosnes nii suurest valupuntrast, et tõin teadlikkuse sealt kohe ära. Valuhunnik, mis hakkas üles kerkima – lapsepõlve ängid just, oli nii suur,” kirjeldab naine.  Ta ei uskunud, et TMK tehnikat saab kasutada ka sellest valust vabanemiseks. Tegelikult ei olnud tal julgust uurida, mis ta sees toimub. “Ingvar ütles, et sinus on ülekaalus elu jooksul sinusse kogutud mürgid, aga sa ei pea neid vabastama, sest surm on ka valik. See ehmatas mu üles. Sain aru, et valu ei lähe ära, kui ma sellega reaalselt ei tegele. Mul oli illusioon, et kui ma oma hädaga ei tegele, siis küll ta kord ära läheb. Suutsin ju valu kannatada. Sellest Ingvari lausest sai mu äratus,” ütleb naine.

Vabanemised ei tulnud meeldivalt. Perenaine, kel vähe aega omaette olemiseks, hakkas iga päev lastele mitmel korral järjest ütlema “ärge mind tund aega segage”. “Tegin kala asendit ja mõtlesin, et tulgu sealt või surm, vaatlen südame ja kurgu piirkonda! Sundisin üles tulema neid asju, mis südames pakitsesid,” jutustab Kertriin. “Nutsin ja vabastasin. Mu keha läbisid väga tugevad värinad. Kulutasin kolm-neli tundi päevast, et nii lamada ja südame piirkonda puhastada. Märkasin mõne nädala pärast, et saan hingata. Mu süda ei tõmbu enam 100 meetri kõndimise peal kokku. Kivi südame peal vähenes. Viisin siis teadlikkuse klompis kurgu valulikku piirkonda. See oli veel hullem, kui südame puhastamine!” Naine oleks äärepealt loobunud, sest tema mõtetesse kerkiv tundus alguses lausa ohtlik. Siis sai ta aga aru, et kerkisidki teda haigeks teinud mõtted - elu on ohtlik, ma eksin, ma teen valesti, olen vale, ei oska rääkida. “Kogu mu üksindus hakkas kurgust üles kerkima. Asusin seda vabastama. Südame puhastamine oli lihtsam, seal oli ohvriks olemise magus valu. Ohvriks olla on lihtne, ohvreid hoitakse. Aga kurgus oli üksinduse valu, mis oli märksa raskem.”
Kuu aja jooksul valu Kertriini kurgus vähenes tuntavalt. “Varem magama minnes mees ei tohtinud mind kaissu võtta, sest tundsin, et lämbun. Märkasin, et luban end puudutada.
20selt diagnoositi mul lõualiigeste artriit, kandsin breketeid. Lõualiigesed hakkasid ka paranema, kui kurku kogunenust vabanesin,” ütleb naine, et täna näeb ta neil hädadel väga otsest seost.

Mis on tegelikult kehakaalu taga?

Septembris 2017 sai Kertriin kilpnäärme diagnoosi. Märtsis 2018 ütles Ingvar talle, et oleks aeg kaalu teemadega tegeleda. “Mees ei elanud enam oma viha minu peale välja, ta käis ka TMK kursustel ja talle Ingvar väga meeldis,” on Kertriin rahul. “Terviseteemas julgesin otsa vaadata valudele, see oli tõesti tagasi vaadates tohutu julgustükk, kuna oma sisemaailmale otse otsa vaadata oli jube. Probleemide tuimestamise soov aga kinkiski tohutu kehakaalu.”

Naine olin erinevaid dieete proovinud ja erineva pikkusega paastus olnud. Katsetanud taimetoitlust, aga ka gluteeni ja piima vältimist, samas vabastanud emotsioone. “Aigi Vahing, kes nüüd teebki TMKl põhinevaid toidusõltuvusest vabanemise koolitusi ütleb, et pead endalt midagi ära võtma, kui soovid teada, mis on tegelikult su kehakaalu taga. Kui võtad gluteeni toidusedelist ära, aga see pole kaaluprobleemi taga, siis see ei too sulle vabanemist tegelikust probleemist,” teab Kertriin nüüd. “Võtsin ette dr. Simeonsi dieedi, kuna seal pidin hakkama kaaluma toitu ja lugema kaloreid. See tõi minus üles nii palju konflikte, sest läksin vastuollu oma seniste uskumustega. Mul ei ole raske ennast piirata ja keelata endale midagi, aga mul oli raske alluda režiimile. Vajasin aga just õiget režiimi.”

Kertriini analüüsid hakkasid toiduteemaga tegeledes tasapisi paranema. “Kui füüsiline keha sinus korduvate emotsioonide kogemise tagajärjel haigestub, siis füüsiline keha suudab ise nende emotsioonide lõppemisel ka terveneda,” mõistis Kertriin, et kui oleme hobuse ise kronuks ratsutanud, vajab hobune taastumist. Ta sai aru, et põletikulised protsessid on keha nii pikalt kurnanud, et haigeks vaevatud kehale tuli anda toiduvaliku ja
-kogustega puhkust.

Naine märkas sedagi, et tal olid toiduga vildakad suhted. “Nuusutades kodus küpsetatud õunakooki, kerkis nostalgia, meeldiv mälestus ema küpsetatud koogist,” avastas Kertriin. “Keha ei vaja kooki, kui ta võitleb tervise pärast, aga sina koged nostalgiat ja pakud kehale raskeid toite. Hakkasin üle vaatama, miks söön ja nägin soovi kogeda lapsepõlve mõnusat ja head emotsiooni, midagi positiivset.”

Kilode kaupa rahulolematust

Kõigepealt jättis naine menüüst kõik suhkrud välja, olles mõistnud, et keha tegelikult ei vaja suhkrut, tal on omad protsessid, mis suhkrut toodavad. “Suhkur on hea tuimesti. Kui negatiivne emotsioon kerkis, võtsin šokolaadi, see tuimestas emotsiooni – emotsioon jäi, aga see ei häirinud enam. Kasutasin magusat nagu valuvaigistit,” mõistis Kertriin.   Jättes suhkru ära, tuli suur laine negatiivsust jälle esile. Tunne, et ma olen väärtusetu, ma ei oska mitte midagi ja ma pole rahul sellega, millisena olen välja kukkunud - see kõik peituski haiguse ja kehakaalu taga. “Mu kilod koosnesid rahulolematusest. Mulle ju tambiti lapsena pähe, et peaksin midagi saavutama. Tundsin, et olen läbi kukkunud, sest ma pole vastanud teiste illusioonidele ja ootustele, millega mind üles kasvatati. Keegi polnud öelnud, et ema oma kolmele lapsele olla on okei. Avastasin pettumuse, et mul pole uhket autot, vägevat maja, filmitähelikku välimust... Kui tegelikkusele otsa vaadates pettumusi hakkasin vabastama, siis see oli ikka hirmus küll. Oli päris õudne avastus, et minu sisse mahub 36 kilo pettumust. Iga päev söödki sisse energia, et naeratada, kuigi sa pole rahul,” sai naine aru, et mitte tema keha, vaid emotsioonid vajasid üleliigseid kilosid tekitavat toitu. Pettumused kasvasid iga dieediga, milles ta läbi kukkus, iga suhtedraamaga, iga kord, kui lapsed nutsid või jäid haigeks. “Varem ülekaalulisi inimesi enda ümber vaadates mõtlesin, olen ise nõrk ja ka nemad on nõrgad. Täna tean, et nad kannavad oma südames midagi rasket. Ma ei tea, mis see neil on, aga see on nende raske koorem, mida nende kilod sisaldavad.”

Oma sisemaailmaga tegelemine viis selleni, et Kertriin otsustas kolm aastat tagasi jätta oma kolm last koduõppele. “Taipasin, et stressis õpetajad loovad minu laste sisemaailma. Ka koolivägivald, mille ohvriks minu poeg oli sattunud, on lihtsalt kooli koonduvate emotsioonide tulem. Ma ei julgenud valida koduõpet, aga siis ütles Ingvar taas kuldsed sõnad: vägivallaga võib ka leppida, kui selle jätkumist tahta,” meenutab naine. Nüüd tunneb naine koos lastega õppimisest rõõmu.  “Peaksime väga valima emotsioone, millega oma lapsi kasvatame. Kui iga õpetaja valab oma ootusi ja emotsioone lapse sisse, siis ka need haigused, mis neis nende emotsioonide ja mõtetega väljenduvad, saavad võimaluse tulevikus avalduda sinu lapsel.”

Emotsionaalne pärilikkus

Kui Kertriin sai diagnoosi, tekkis küsimus, et kui 365 päeva jooksul kõik inimkeha rakud uuenevad, siis miks haiged rakud ei kao.  Kertriin, kelle vanaemal ja ka emal oli sama haigus arutleb, et arstid peavad seda pärilikkuseks ja pärilikkuse vastu ei saa. “Hakkasin uurima ka seda, miks haiged rakud ei uuene terveks, kui füüsilise keha rakud vahetuvad. Mõistsin, et vitaalsel tasandil on häire alles. Uus rakk jääb häiritud infovälja ehk omandab sama häire, kui rakk, mis vahetus.”

Pärilikkuse teemasid teadlikkuse abil lahates sai naine aru sellestki, et ema või isa haigusi põed, kuna oled ema või isa emotsioonide väljas kasvanud. “Tegelikult emotsioon ongi päriliku haiguse kandja. Isa viha sinu sees töötab isa rakkude ja sinu rakkudega ühtemoodi. Seetõttu on emotsioonide vabastamisega võimalik vabaneda pärilikkuse tsüklist.”

Seitse aastat tagasi, kui teine laps sündis, oli Kertriinil põlvedes ja sõrmedes artriit. “Alaseljas avastati diski sopistus, kust käisid valud jalgadesse. Alaselja valu piiras mu tegevusi, käisin nagu vana inimene. Reumatoloog ütles, et midagi pole teha, see läheb ainult hullemaks. Hakkasin joogaharjutusi tegema ja liigestest teadlikult valusid vabastama. Täna pole mul alaselja- ega liigesevalu. Lapsest saati kehas olnud sopistus on endiselt, kuid valu pole,” ütleb

Kertriin, kes sattus uurimusele, kus kirjutati, et 100st inimest 70 koges artriidi valu ja 30 ei kogenud. Kogesid need, kel oli emotsionaalselt raske olla.  Ka temal, kui oli hea tuju päev, liigesed ei valutanud, kui halva tuju päev, siis valutasid. “Iga kord, kui solvusin mehe peale, olid alaselja valud väga tugevad. Käisin varem kaks korda aastas füsioteraapias, neuroloogide, juures sõin iga päev Ibumaxi, paratsetamooli ja kangemaidki valuvaigisteid, mil olid kõrvalmõjud. Kuid enam nõrgemad ei aidanud. Täna ei vaja ma ühtki valuvaigistit, saan joosta ja oma lastega mürada. Tean, et emotsioonid, mis liigestesse olid salvestunud, võtsin oma vanaemalt. Aga oma tütrele ma neid pärandada ei kavatse,” selgitab naine.

Kui ei muuda, siis ei muutu

“Kui hakkasin TMK teed käima, olin lausa solvunud – lubati, et elu muutub, aga mu keha on ikka paks! Miks peab nii palju vaeva nägema?” Nüüd teab naine, et muutused ei tule kiiremini, kui neid ise teed. “Ma pean ise tegema tehnikat iga päev ja enne probleem ei kao, kui ta põhjused täielikult endast välja olen puhastanud,” teab Kertriin nüüd.  “Terviseprobleemi ja kaaluprobleemi lahendamiseks pidin mõistma, et ma peangi seda ise tegema, iga jumala päev puutuma kokku minusse salvestunud väga häirivate tunnete ja mõtetega. Ingvar ega keegi teine ei tee seda minu eest. Pettumus TMKs ja tehnikates on ilmselt üks etapp, mida olen näinud ka paljudel teistel. Enne, kui saad aru, et sul on tegelikult olemas universaalne tööriist ja pole ühtki asja elus, mida ei annaks sellega korda teha,” ütleb Kertriin.

Kilpnäärme proove läks Kertriin uuesti tegema juunis ehk kolm kuud peale toiduteemaga tegelema hakkamist ja aasta peale diagnoosi saamist. Tema tädi, kes on 35 aastat töötanud laborandina, ei uskunud oma silmi analüüside tulemusi nähes.  “Ta ütles “ära looda midagi”,” muheleb Kertriin. “Ta polnud kunagi näinud, et kilpnäärmeprobleem täielikult kaoks. Lasi mu proovid neli korda masinast läbi ja mõtles, et masin on katki. Kutsus mind augustis uuesti.” Augustis selgus, et korras on nii masin, kui Kertriiini analüüsid. Kolesterool, veresuhkur, kilpnäärme näitajad, kõik on nüüdseks lõplikult korras. Ainult meditsiinitöötajast tädi ei usu seda siiani ja kutsub Kertriini iga kuu uuesti analüüsidele, sest kaasaja teaduse arvates pole ju võimalik, et kilpnääre ise paraneks.

“Sugulased pole mind viis aastat näinud, kuna hoidsin neist vahepeal eemale,” kõneleb totaalse muutuse läbi teinud naine, kel piht jälle peenike ja juuksed paksud. “Läksin sünnipäevale ja terve suguvõsa ei tundnud mind ära. Pidin end uuesti tutvustama inimestele, kellega koos olin kasvanud. Tunnen end praegu 20 aastasena ja mu tuttavad ei usu oma silmi,” ütleb Kertriin ja tõstab naeratades auravad kartulid ning ahjulõhe lauale, siis hõikab lapsed ning hoovis töötava abikaasa sööma. Üle Setumaa taluköögi hõljub helge rahulolu ja õnnelikkuse lõhn.

Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) meetod kuulub Ingvar Villido poolt loodud unikaalsesse isikliku arengu programmi Human 2.0. Programm võimaldab omandada uued põhioskused oma elukvaliteedi iseseisvaks tõstmiseks. Human 2.0 on inimene, kes on õppinud kasutama teadlikkust oma igapäevaelu põhilise juhtiva vahendina, teab oma tegelikku identiteeti, oskab iseseisvalt vabaneda kahjulikest harjumustest, emotsioonidest ja mõtetest, on loov, tegus ja efektiivne.

Miljardid inimesed maailmas kogevad iga päev viha, rahulolematust, ärevust, kadedust, kurbust, üksindust, pettumust, jõuetust, mõttetust, alandust, frustratsiooni, mahajäetust ja muret. Neile ei anna rahu minevikusündmused või tulevikukujutlused. Selliselt elatud elu on täis pidevalt vahelduvaid pisiprobleeme. Me peame pisiprobleeme tavalisteks ja mööduvateks. Tegelikult on nad kroonilised. Pole garantiid, et ühel päeval ei kasva mõni sinu pisimuredest suureks lahendamist vajavaks probleemiks. Suuri probleeme ei suudeta sageli aga lõpuni lahendada, mis põhjustab kannatusi.

Tänaseks päevaks on tuhanded inimesed tänu Teadliku Muutuse Kunsti meetodile nii oma väikestest kui suurtest probleemidest täielikult vabanenud. Nad on õppinud oma probleemidest ise vabanema. Näiteks oskavad kursused läbinud ebameeldiva jutuajamise jooksul teisele märkamatul moel vaid mõne sekundiga vabaneda häirivatest negatiivsetest emotsioonidest ja mõtetest vabaneda. Tulemused on püsivad.

Loe lisainfot TMK kursuste kohta siit.

Ostukorv Toode ostukorvist eemaldatud. Tühista eemaldamine.
  • Ostukorv on tühi. Vali välja sobiv toode ja lisa ostukorvi!
X